Ilus on mõelda, et ööpäevast kolmandik kulub puhkuseks ja kolmandik oma isiklike asjadega tegelemiseks ja kolmandik tööks...
normaalse elu juures nii see peaks olema.
tegelikult on Filmitalgute tegemisel vähemalt 2/3 aega kogunemas järjest töö kontole ja siis see ülejäänud kuidagi enda elule ja puhkusele.
Mõistlikkusega siin miskit pistmist pole, lihtsalt Filmitalgud on nõiduslikult endasse haarav.
Võib-olla seepärast, et filmi-eksperimendi aura on kuidagi lummav? võib-olla on meil ikkagi tiim väike? võib-olla ei oska piisavalt delegeerida?
Võib-olla seepärast, et ei oska muudmoodi ollagi... tööhoolikud? :-)
jah, ses mõttes kindlasti, sest töö peab olema endale meeldiv tegevus ja meeldiva tegevuse puhul ju ei küsi, kuidas aeg kulub. Ja kui töö ja "hobi" ühinevad, kipub ka vastavalt aeg liituma.
Aeg-ajalt, kui mõni "ametnik" närvi keema ajab ja arusaamatuste pärast takistusi ette kerkib, siis ehk tekib mõte, et peaks leidma mingisuguse totaalselt erineva, kuid nõnda meeldiva hobi, mis sellest tööst eemale kisuks - saaks ehk enam närve puhata - aga siis jätkub kõik, erinevad etapid Filmitalgutelt juba viivadki mõtted edasi.
Sest hea töö on nagu hobi, kogu aeg meeldib.
Nentides sõna "ametnik", üldistan suhtumist laiemas plaanis. Nõmedaid ametnikke ikka leidub, eksole. Ikka ja jälle satub mõni ette.
Tegemist on inimestega, kes teevad tööd selleks, et oma ametit ja ka raha teenida, mitte selleks, et elada.
"Elamine = täiel rinnal hingamine + teed, mis meeldib"
Totaalselt erinev on võrdlevalt nende inimeste suhtumine, kes teevad oma tööd, sest see on nende elu ja ilmselt rahateenimise allikas samaaegselt ning nende "teiste" vahel, kes tegelikult ei tea, mida nad elult tahavad, piinlevad ise ja kiusavad oma suhtumisega teisi. Ja nende teiste puhul on eriti niru variant, kui nad sealjuures "keskmisest enam" raha teenivad või kui neil keskmisest enam võimu on, siis ollakse sest ametikohast ka kõikide küüntega kinni.
Olgu nende ametnikega praegu kuidas on - Filmitalgute (ikka veel) kujunev meeskond on lihtsalt super.
Nimetan siinkohal praegu ära kaks: Martiina ja Lili - sest nende puhul peaks kohe midagi erilist välja mõtlema, kuidas nende poolt projekti lisatud pouwwer "tagasi kinkida, tagasi anda"...
Ei ole siin keegi superkangelane, aga mingil hetkel on kummaliselt hea tunne, kui kaaslased on juba "kõik vajaliku korraldanud ja kõigele olulisele mõelnud". Tuttav tunne nendele, kel selliseid häid kolleege on kõrval.
Ilmselt sellepärast Filmitalgutel praegu sujubki - inimeste pärast ja ametnike kiuste. ja lõpuks kindlasti ka ametnike pärast ja "selle töö nimel" - aga see olgu juba muu lugu
Õnneks on Filmitalgud vaid aasta kestev projekt, sest nõndamoodi 24/7 ehk liiga kaua ei soovita kellelgi ainult tööle pühendada.
"Puhata ja mängida" - sedagi on vaja!
Homme on jälle uus tööpäev
