esimesed reaktsioonid

filmitegijad on autoritaarsed, kõiketeadjad, kõikenägijad. (omaarust - ja mõnes mõttes nii ongi, sest see tööks vajalik oskus)
Ma ise ka samasugune, ses mõttes ei ole mingit etteheidet, vaid puhas vaatlus tagantjärele protsessidele, mis "meiesuguseid" juhivad.
Ma rääkisin Filmitalgutest alguses Kilmile, Vilbrele, Merivoole... kõiki nendepoolseid esimesi reaktsioone ühendas üks konkreetne sarnane tagasiside - hmm, põnev, aga... :"sellest ei tule midagi välja. või õigemini: see mis välja tuleb, see on puhas kräpp".
mõni vähem, mõni rohkem, aga selline oli suhtumine.
"Loomulikult kräpp", püüdsin vastu väita "aga see-eest, mida rohkem proffid omalt poolt juhendavad, suunavad, aitavad, seda kvaliteetsemaks kräpp muutub"
Filmitalgute kontekstis polegi midagi kaotada - kõik on juba algusest saati suur "kamm ja jama". kokkuvõttes on sisuliselt "win-win" situatsioon - tulem saab ainult paremaks minna...
Rasmus ütles lisaks sõnad, mis sellele esimesele reaktsioonile ka tõsiselt pehmendavad tundusid: see on selline "saame sõpradeks projekt", see et kõik on nõnda avalikustatud, see, et mida iganes ette võetakse, see on valgel kandikul ette laotud - on asja iva. Sellepärast näiteks nõustuski Rasmus kaasa lööma... Filmis on glamuur niikuinii olemas, aga tõmmakem kõigepealt maha need võltskardinad, näidakem, kuidas karkass üldse püsti püsib ja siis läheme juba uuel tasandil edasi...
ja nii ongi.

kuidas hakkas

"ametlikus algusest" on viis ja pool, peaaegu, et 6 kuud. septembrist saati on järjest olnud teemaks rahastus ja tegijad, tegijad ja rahastus. Struktuur ehitus enda jaoks ja teiste jaoks niipidi ja naapidi. selgitamised. uuesti selgitamised...
Filmitalgute struktuur on kahekordselt keeruline või segane (oleneb, kelle poolt vaadata) : eelkõige peab info katma kogu teema filmitegemise (siia seda kirja panema ei hakka, www.filmitalgud.ee lehel kogu asi tutvustuses kirjas) ning teiseks omakorda kõige selle, mis filmitegemisega seotud, selle peame viima ka rahvale talgutegemiseks, ühistegevuse võimalusega... niinimetatud kodanikuühiskonna tegemised filmitegemise juures
Ütleme, et päris normaalne mõte see pole nii demokraatlikul moel filmi teha...

Alustasin idee jutustamist erinevatele filmitegijatele, sõpradele ja kolleegidele.
Kohati juhuslikult, kohati konkreetse suunitlusega haarata ideesse neid, kes varemgi Kinobussi suvetuuridel filmitöötoas juhendanud ja seega omavad kogemust "lennult ideid filmiks valada"
Inimestega rääkimine on oluline: mõtteid ju keegi ei loe (:-) aga mõttekaaslasi on vaja.
Huvitaval kombel (minu jaoks) on filmitegijad olnud Filmitalgute idee suhtes kõvasti skeptilisemad, kui teiste elualade esindajad. Paralleelsena tekkis mõte, kas proffid lauljad on ka laulupeo suhtes nõndasamuti skeptilised, või on see ainult visuaalsete kunstide harrastajatega nii... :)
Igal juhul on Filmitalgute tegevus saanud eelkõige tuld just nimelt filmivõõrastelt elualadelt ja tegijatelt. Seegi näitaja - filmitegijad teavad protsessi ja oskavad raskusi karta, samas teistel on avarust filmitegemise traditsioone värske pilguga üle vaadata.
ühesõnaga - ütleme nii, et kui filmitegemine käib, oleme kui sõjas: on selline ajahulk, sellised ressursid ja sellised inimesed - ning soov eesmärgi poole rihtida ilma lati alt hüppamata :) Mida karmimad on tingimused seda vähem on õnnestumise võimalusi - filmil, aga koolitused annavad absoluutselt kindlasti tulemuse. Tõstavad meediateadlikust - ja seda meil ju vaja on.
... filmitegijatest pean algusesse ära märkima Rasmus Merivoo, sest tema väljendas oma skeptilisust kõige ausamal-tõhusamal moel ja väga analüüsivalt, mis ilmselgelt aitas Filmitalgute ideed edaspidiseks argumentatsioonideks valmis kohendada, niimoodi tuge juurde korjata. Muidugi veel Peep Pedmanson, Jaak Kilmi, Rene Vilbre, Ülo Pikkov, Ilmar Raag... Evelin Soosaar produtsendina on Filmitalgute algushetkel ülivõimsa taganttõuke andnud.
Need on vaid alguse jutud, sest inimesi tuli ju roburada juurde... :)

Hakkas pihta

Filmitalgud on peal.

Nüüd saab seda rahuliku südamega öelda, sest esimesed tugevamad tagasilöögid on saabunud. Nii ju on, et kuniks kõik kenasti laabub, siis puudub dramaturgia, siis puudub ka elu...
See, kui üks võimalik rahastaja-fond kohe ressursse eraldada ei soovi, see võib olla eelkõige kommunikatsiooni viga ja seda on ettevalmistuse protsessis isegi juhtunud, kuid see, kui ETV ütleb, et neid ei huvita meie protsessi kajastamine - siis see teeb nõdraks küll.

Kujuta ette kodanikualgatusest talgu vormis koolitusena-eksperimenteerimisena ja inimeste koostöövormina filmitegemist Eesti mastaabis - no kurat võtaks, keda see veel peaks huvitama, kui mitte rahvusringhäälingut - sest elanikkonna meediateadvuse tõstmise ülesanne peaks ju olema neil eriti südamelähedane... või siis ikka mitte?

konservatiivsus ja mugavus kõige kiiremini muutuvas kunstivormis - see on küll patt. selle teema võtame siin veel vaikselt üles...

Ettevalmistus meeskonna koostamiseks ja tasa-targu stsenaariumi kirjutamise protsessi asudes oleme liikunud enam-vähem rada pidi, mida võis ka ette kujutada. Muidugi pole stsenaariumi kirjutamine "avatud kaartidega" ehk kõigile avalikult normaalne - aga filmitalgute juures tasubki ära unustada kõik, mis "normaalne" normaalse filmitegemise juures.
Olgu see eksperiment, katsetus, mäng.
Mäng kõige tõsisemal moel, tehes igat osa sest filmivalmimise jadast võimalikult südamega ja hea tulemuse nimel.
Sedagi teooriat tahan edaspidi avada.

Blogimine on suhteliselt eputrilla tegevus, kuid selge on, et kogu Filmitalgute protsessi kroonikaks kulub marjaks ära - eelkõige seepärast, et kui tõesti tuleb tahtmine protsessi kunagi korrata, siis on teatud "õpik" ees. :)

Hakkan siia tegema sissekandeid vastavalt protsesside hargnemisele, kuid ei proovigi olla kronoloogiline. Midagi tuleb kindlasti meeldetuletuseks varasemast, kusagil on päeva ülevaade... eks näe. Igal juhul olgu see eelkõige iseenda distsiplineerimine. Seni olen saanud olla üsna kaootiline oma tegevustes ja see meeldib mulle, aga mida enam on kaasatud teiste inimeste ressursse - aega, tahtmist ja toetust - siis seda soovin ikka vastatustundlikult kasutada.